1. Mida kergem kiiver, seda parem
Võrdlevalt öeldes, mida kergem on kiiver, seda parem. Kuid mida kergem on kiiver, seda väiksem on võimalus ületada riiklikud ohutusstandardid ja seda kõrgem on selle suhteline hind. Seetõttu on kiivri valimise eelduseks riikliku ohutussertifikaadi testistandardite läbimine. Enamik üle 200 jüaani maksvaid kiivreid suudavad saavutada umbes 260 G. See kaal ei väsita teid isegi siis, kui see on pikk vahemaa, nii et te ei pea kiivri kaaluindeksi pärast liiga palju hoolitsema. Kui te' ei tee seda rattavõistlusel. Püüdke hoida oma kehakaalu madalal, vastasel juhul pole kerge kiivri ostmiseks lisaraha väärt.
2. Mida suuremad või rohkem auke kiivris on, seda rohkem ventilatsiooni
Õhu läbilaskvus on kiivri võtmeks, hoides pea pikkade sõitude ajal kuivana. Mida rohkem või suuremaid kiivri tuulutusavasid on, seda rohkem voolab õhk ümber pea ja seda jahedam on tunne. Kuid pidage meeles, et mida suuremad või suuremad on teie kiivri ventilatsiooniavad, seda rohkem on teie pea paljastatud ja seetõttu vähem kaitstud. Maanteerattakiivritel võib olla rohkem või suuremaid tuulutusavasid kui maastikurattakiivritel. Samamoodi on maanteeratturid rohkem mures kiivri kaalu pärast kui maastikuratturid. Üldiselt, mida kergem on kiiver, seda kallim see on. Nii et kui te' ei sõida oma rattaga ega püüa oma kaalu hoida, pole' lisaraha väärt kerge rattakiivri ostmiseks.
3. Väike pannal ja tõmbevöö on seotud eluga. Lukk ja tõmburihm ei talu teatud jõudu ja lähevad katki.
Tõenäoliselt teate ainult seda, et ratsutamiskiivritel on teatud löögitestid, kuid pandlad ja rihmad läbivad ka tõmbekatsed ning kui need'tõmbekatseid ei läbi, ei saa neid kasutada' kiivrite peal. Seetõttu peab vastava testi läbima kvalifitseeritud sõidukiiver, väike lukk ja tõmburihm, ainult isik riikliku ohutustunnistuse testi standardkiivri tegelikus tähenduses.
